Liisi Pärsik, geograafia

Nimekasutus on sõltuv mitmetest teguritest. Sageli valitakse oma lastele just neid nimesid, mis on väga levinud, seda enamasti enesele teadvustamata. Samas esineb ka vastupidist suhtumist, valides oma lapsele võimalikult omapärane eesnimi. Veel avaldavad nime valikule mõju traditsioonid, usk ja ühiskond, mis tingivad ka nimekasutuse muutusi aegreas ning erinevusi piirkonniti.

Käesoleva bakalaurusetöö peamiseks eesmärgiks oligi välja uurida, kas ka väikese Eesti piires

tuleb eesnime kasutuses esile mõningaid piirkondlikke iseärasusi. Selleks koguti Eestimaa ja

Liivimaa kihelkondade kirikuraamatutest kokku kõikide 1840. sündinute eesnimed, välja jäeti vaid

linnad ning Peipsi vanausulised. Tööd lihtsustas oluliselt internetis kättesaadav Eesti ajaloo arhiivi andmebaas Saaga, mis sisaldab perekonnaloo digiteeritud allikaid.

Tulemuste põhjal selgus, et eestlaste nimekasutuses esineb tõepoolest teatud piirkondlikke

iseärasusi, kuid kuna kasutusel olevate nimede hulk oli 1840. aastal üsna väike, sai siiski suur osa sündinutest omale nime kümne eelisnime hulgast. Üldiselt domineerisid lühikesed, ühe- kuni kahesilbilised isikunimed. Erinevused joonistusid kõige selgemini välja Põhja- ja Lõuna-Eesti ning saarte ja Mandri-Eesti vahel. Unikaalnimesid esines rohkem Kagu- ja Kirde-Eestis, kuid nende kandjaks sai väga väike osa vastsündinutest. Mitmiknimed olid suhteliselt rohkem kasutusel Eestimaa kubermangus ning suuremate linnade ümbrustes kihelkondades.

Regionaalseid nimesid kohtas rohkem Kagu-Eestis ja saartel, Põhja- ja Kesk-Eestis olid kasutusel pigem üldlevinud ja tuntud eesti nimed. Ülejäänud Eestist erines ka rannarootslaste asustuspaikade nimekasutus, kus kohtas mitmeid võõrapäraseid nimesid. Ka mitmed Saaremaale ja Hiiumaale iseloomulikud nimed on tõenäoliselt pärit Skandinaavia poolsaarelt Rootsist. Kagu-Eesti piirkondlikud nimed olid pigem kohaliku rahva poolt tuletatud teisendid võõrapärastest nimedest. Samas esines seal ka nimesid, mille kohta ei oska öelda kuidas või miks nad sealsete inimeste kõnepruuki sattunud on, aga mida tõesti kasutati vaid seal Eestimaa nurgas.

Regional differences in first names in Estonia in 1840

The usage of a particular name depends on several factors. Names chosen for children are often

among the most popular ones requiring little thought. Quite often the opposite also holds true:

selecting a name for its originality. Also, traditions, religion and society also affect the choice of a name. All of these set the usage of different names through various times and/or regions.

This composition will explore the regional distinctions of name usage in our small nation of

Estonia. The first names of people born in the year 1840 were collected from congregations of

Estonian and Livonian parishes; left out were towns and people of Peipsi. The work was simplified by the online Estonian history archive Saaga, which contains digital sources for family history.

The resulting database of Estonian names contained certain regional similarities, but as the number of names used in 1840 was rather small, the majority of people born this year got their name from ten preferred names. Generally the names were short with one to two syllables. The clearest distinctions were drawn out between North vs. South Estonia and Islands vs. Mainland Estonia. Unique names were more often found in the Southeast and Northeast of Estonia, but represented a very small percentage newborns. Compound combinations of first names were often used in Estonian provinces and parishes around bigger towns.

Regional names were more often seen in Southeast Estonia and the islands. North and Central

Estonia were marked with greater usage of more traditional and well-known Estonian names.

Discrepancies are prevalent around coastal areas that have great influence from foreign lands,

particularly Sweden, resulting in many unique and odd sounding names. Many of the names

distinctive to Saaremaa and Hiiumaa exhibit a Swedish influence. In the southeast, names were

often combined with those of foreign influence. There also proved to be many names found only in a particular part of Estonia that were so atypical one might be left bewildered.